Mis on uv-kiirgus

UV-kiirguse spekter jaguneb kolmeks: UVA (315 – 380 nm), UVB (280 – 315 nm) ja UVC kiirgus (lainepikkusega 200 – 280 nm). UVA-kiirgus on looduses igal pool, ka läbi akende jõuab osa sellest siseruumidesse. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA on võimeline põhjustama varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendama oluliselt nahavähi riski. UVB-kiirgusel on lühem lainepikkus, see ei jõua naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine. UVC-kiirguse peab osoonikiht kinni ja maale ei jõua. UVC-kiirgusega puutub inimene kokku vaid tehislike allikate kaudu – näiteks bakteritsiidsed lambid. UVC-kiirguse laialdane kasutamine avalikes kohtades on siiski piiratud, kuna tavalised UVC-kiirgusallikad on nii kantsero- kui ka kataraktogeensed.

Allikas: Terviseamet juhendid